Laiha Livru Ida Hakerek Luta Entre Jerasaun Tuan No Foun




AILEU-Sekertariu Jeral partidu FRETILIN Mari Alkatiri hateten, laiha livru ida maka hakerek konaba luta entre jerasaun foun no tuan, tanba iha demokrasia nee povu maka hili lider ida atu ba ukun.
Hau lahatene Lu-Olo nee jerasaun tuan, jerasaun foun ka jerasaun iha klaran, ita halo demokrasia ema komesa dehan luta demokrasia nee entre jerasaun nee foun buat foun fali ba hau, tanba laiha livru ida ke hateten buat ida nee,” dehan Sekjer FRETILIN Mari, liu husi diskursu, bainhira kampana kanpres Lu-Olo, iha Munisipiu Aileu Kinta (09/03/2017).
Sekjer FRETILIN Mari hateten, laiha luta entre jerasaun, jerasaun foun tenke aproveita eksperensia jerasaun tuan nian para hatudu nia iha kapasidade no nia iha onestidade. Sekjer FRETILIN Mari dehan, dala barak ema konfus dehan ai nia ba husu bispu tan saida, tanba Alkatiri hatene igreja katolik  nee importante iha Timor Leste, tanba nia valour ba unidade nasional se maka nega ida nee beikten.
Iha fatin hanesan Vise Kordendor partidu CNRT Munisipiu Ainaro Manuel Salsinha hateten, hanesan jerasaun foun, diak liu tenke buka estudu matenek neebe maka lideransa tuan sira iha, tanba liu husi sira nia matenek maka ohin loron Timor Leste bele hetan ukun rasik aan.
Entretantu Jose da Costa hanesan observador politik hateten, jerasaun tuan no foun tenke servisu hamutuk, atu nunee bele dezenvolve nasaun Timor Leste ba oin. Tanba nee jerasaun foun sira labele ambisi atu hetan kadeira lalais, maibe buka prepara aan halo didiak oinsa atu ba to iha neeba, dehan Jose. Carme Ximenes


 konversa konaba jerasaun, tuir hau nia hare ba kondisaun agr sei iha "haketak" malu entre Jerasaun Tuan ho Foun liu-liu koalia konaba Politika nivel altu. los bainhira Irmao Jose Da Costa nia statement hateten katak jerasaun tuan no foun tenke servisu hamutuk, atu nunee bele dezenvolve nasaun Timor Leste ba oin. Tanba nee jerasaun foun sira labele ambisi atu hetan kadeira lalais, maibe buka prepara aan halo didiak oinsa atu ba to iha neeba. ida ne'e mak realidade kondisaun Timor agora, mas bainhira koalia konaba DEMOKRASIA ema hotu iha direitu nebe hanesan atu partisipa iha politika kualker nivel. 

sebele demokrasia iha TL labele sai hanesan simbolu deit ou demkrasia vale iha nivel baisu mas tenki mos aplika valor demokrasia iha nivel altu..matenek nain TL nia hatene momos demokrasia TL ne oinsa? i povu timor agora matene implementasaun TL agora oinsa? istilah ou liafuan nebe serbe para atu hateten DEMOKRASIA iha timor maka "demokrasi di stir oleh kaum elit".

Mas iha parte seluk, situasaun i kondisaun nasaun TL obriga Lideransa i Politikus sira atu aplika sistema "demokrasi di stir oleh kaum elit". Espera ba oin povu Timor bele komprende konaba lalaok Demokrasia i Politika nebe'e los i diak ba futuru nasaun nia. 

HISTORIA SAI HANESAN MATERIA, 
MATERIA BELE MUDA KONDISAUN I SITUASAUN NASAUN TIMOR LESTE BA FUTURU  

Komentar

Postingan Populer